VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad
peaaegu
horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud
ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos
nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m
sügavusel
Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate.
Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on
~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt
lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta.
3
PEALISKORD
Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk
Paleosoikum) mis tekkisid ~416 milj. aastat tagasi.
Selle all lasuvad Siluri kivimid, mis tekkisid ~442 milj aastat tagasi. Seal leidub
lubjakivi ja dolomiiti.
annaabi.ee 
