Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
hingeloenduste ajal kanda revisjonikirjadesse uute võetud perekonnanimedega.
Samade nimedega tuli talupojad üles märkida ka kirikuraamatutesse.
Esimesi täielikke nimestikke pidid sisaldama alles 1826. a hingeloendid.
Esimene osa talupoegadest pidi vabastatata 1823. a jüripäeval. Esimese
priiusekuulutamise eel 21. augustil 1822 andis Liivimaa kubermanguvalitsus välja
patendi, milles selgitatakse nimedepaneku korda. Mõisavalitsused pidid mihklipäeval
talupoegadele nende prrikssaamisest teatades ühtlasi igalt vabastatavalt talupojalt
küsima, millise perekonnanime see endale ja oma lastele on valinud. Valitud nimed
tuli kanda nimestikesse. Hilisemates järkudes vabastatavad talupojad võisid oma
varem vabastatud sugulaste nimed või, olles iseseisvad, valida nime ise. (Leesment
1940: 4.)
Sellest patendist teavitati 30. Septembril 1822 ka Liivimaa Ülemkonsistooriumi.
Nimede kinnitamise lõppotsuse on kubermanguvalitsus seetõttu jätnud ,,priiuse-