Martin Luthet King
neegriätte ja noorukeid, kuidas nad kord jätsid meid ilma söömata üksnes sellepärast, et
tahtsime üheskoos palvet laulda. Vabandage, kuid ühineda teie komplimentidega
politseidepartemangu aadressil ma küll ei saa. Selle asemel sooviksin, et suhtuksite
poolehoiuga istumisstreikidest ja tänavamarssidest osavõtjatesse, hinnates vääriliselt nende
mehisust, valmisolekut eneseohverduseks ja erakordset distsipliini, mis püsis kõige
ebainimlikumate provokaatorite kiuste.
Tuleb päev, mil Lõuna tunnistab oma tõelisi kangelasi!"
1962. aasta augustis istus Martin Luther King kui mitmendat korda juba! vangikongis,
oodates kohut. Tema naine sai külastamisloa. Kui ema end minekule seadis, hakkasid lapsed
nutma: ,,Tulgu isa juba rutem koju tagasi!"
,,Ma ütlesin neile," jutustab hiljem Coretta King, ,,et nende isa sattus vangi sellepärast, et ta
tahtis inimesi aidata. Neil ei ole korralike elamuid, neil pole küllaldaselt süüa