Eesti õiguse ajalugu
Hiljem kehtestati usuvabadus.
Vene-Liivi sõda tõi kaasa keskaegse korralduse kokkuvarisemise Eesti ja Läti aladel.
Eesti alad Rootsi kuningriigi osana
Erik XIV asus Läänemere idaosas ajama jõulist laienemispoliitikat võttes kuulda Tallinna rae
abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva
hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli
tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik,
mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli
algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner.
Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev
maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike
hulgast