Nimetu
Kui riigiõiguslikku seisundit
vaadata on murekohti. Paljuski muljeid, mis on tek erinevatel uurijatel, riigiõiguslikku
suhet vaadatatud kirikupol valdkonnas. Oluline see, et üheski dokumendis ei ole täpselt
ikseeritud, milline on emamaa ja provintside suhe. On akte, mis ühte või teist valdkonda
puudutavad aga üldist riigiõiguslikku seisukohta pole. Nt aministratiivselt võetuna olid
Eesti ja LIiivimaa kindralkubermangu staatuses. Rootsi jaoks moodustavad
välisprovintsid8 provitsid , mis pole emamaaga samas staatuses), mõisteti et tegu on
välisprovintsidega. Teada seda, et käibele jäävad mõisted herstogkond( Liivimaa,
Eestimaa hertsogkond). Teatav paralelism kindralkubermangu ja kahe hertsogkonna
vahel. Rootsi kuningad valitsevad Eesti ja Liiivmaa hertsogkonde. Stockholmist vaadates
oli siinne ala üks tervik. Selge see, et Eesti ja lIivimaa vahel tehakse paljudes
eluvaldkondades selget vahet. Eesti on vabatahtlikult liitunud, teinud lepingu ( per pacto),