Eesti riigi areng
lõplik määramine jäeti aga teiseski eelkonstitutsioonis Asutava Kogu hoolde.
Saksa okupatsiooniväed marssisid Tallinna päev pärast Manifesti andmist ning
okupatsiooniaeg kestis 11. novembrini 1918. 22. novembril algas Eesti-Vene sõda.
Maanõukogu võttis vastu Asutava Kogu valimisseaduse juba 24. novembril 1918. Asutava
Kogu valimised toimusid 5., 6. ja 7. aprillil 1919. Oma esimeseks istungiks Asutav Kogu
astub kokku 23. aprillil. 4. juunil ta annab provisoorse Põhiseaduse, millega algab kolmas
etapp Eesti riikliku iseseisvuse õiguslikus arengus ning lõpeb Manifestiga alustatud
eelperiood.
Maanõukogu üksmeelsel kokkuleppel demokratismi alusel teotsenud poliitiliste parteidega ja
seltskondlikkude organisatsioonidega määratles: „Eestimaa tema ajaloolistes ja
etnograafilistes piirides kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.“
annaabi.ee 
