ROOMLASTE USK JA ELUOLU
jätmist loeti häbiväärseks.
Rooma ülemvõimust oli kõige rohkem kasu rikastele, sest linnades olid neil uhkemad majad,
maal aga suured ja mugavad mõisad. Kuna riigis valitses kord ei pidanud nad oma vara pärast
muretsema. Järjest sagedamini määrati provintside asevalitsejaid ja muid tähtsaid ametimehi
mitte itaallaste, vaid kohalike suurnike seast. Nii said rikkad kohapeal oma kodupiirkonna
asju korraldada, ning sageli kutsusid ka keisrid rikkaid provintslasi ja määrasid neid
senaatoriteks. Kuna Rooma ülemvõim tuli kasuks ka talupoegadele ja käsitöölistele, ei
pidanud nad muretsema vaenlaste või röövlite kallaletungide pärast. Kuigi vilja ostjaid oli
palju, olid siiski Käsitöölised ja talupojad üsna vaesed. Kuid veelgi vaesemad olid
proletaarid, keda polnud palju ainult Roomas vaid neid oli ka teistes suuremates linnades. Nad
tegid juhutööd ja osalesid avalikel ehitustöödel. Selliseid korraldati Roomas palju. Suurtes