A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Tõepoolest, kui õnnestus läbi pääseda massiivsest
kandiliste naeltega ülelöödud uksest, satuti otse keset mõõgameeste salka, kes õues ringi
kõndisid, vestlesid, kaklesid ja mängisid. Et selles lainete möllus endale teed rajada,
selleks tuli olla vähemalt ohvitser, suursugune isand või ilus naine.
Keset seda tunglemist ja segadust astus meie noormees edasi, süda rinnus põksumas,
hoides pikka mõõka vastu kõhnu jalasääri ja kätt viltkübara serval tolle kohmetunud
provintslase naeratusega, kes tahab head muljet jätta. Pääsenud ühest musketäride salgast
mööda, hingas ta palju vabamalt. Kuid ta mõistis, et inimesed pöördusid ümber ja
vaatasid talle järele. Esimest korda elus tundis d'Artagnan, kes seni enesest üsna heal
arvamusel oli olnud, et ta on naeruväärne.
Trepile iõudes oli asi veelgi täbaram: trepi esimestel astmetel lõbustasid ennast neli
musketäri allpoolkirjeldatud harjutustega, kuna kümme või kaksteist kaaslast