kanni> II) kann <20:kannu, .kannu> Esimesel juhul on tegemist märksõnaga, kus esineb palataliseeritus, teise puhul mitte. Seega hääldatakse esimeses märksõnas n palataliseeritult ehk nõnda hääldatult, et põhilisele häälduskohale lisandub häälduskoht kõvasuulael (palataalse hääliku puhul selle moodustusala laieneb) ning konsonant saab pehmema, nagu i - lisandiga kõla. 4) Mitmendal silbil on järgmiste märksõnade pearõhk? (4 p) 4 p kanister, merluska, provintslane, sakslanna Vastused: ka.nister <9:-.nistri, -.nistrit> - Pearõhk 2. silbil merlu´ska <7> pearõhk 2. silbil pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (18 p) 17 p eest otsast, elektri sinine, Harju keskmine, heina tegu, hommiku poole, hukka mõistma, hulga
vastu külastajaid, kuulas kaebusi, andis korraldusi; ja nagu kuningas Louvre'is ainult rõdule tarvitses minna, et inimestest ja relvadest ülevaadet saada, nii tarvitses härra de Tréville seks otstarbeks ainult oma akna juurde ilmuda. *Mittevõrne paljudega (lad. k. ) 26 Päeval, mil d'Artagnan tuli ennast esitlema, jattis kokkukogunenud seltskond iisnagi mõjuka rnulje, seda eriti provintsist saabunud inirncsele. Tosi kiill, see provintslane oli gaskoonlane, ja eriti tol ajal olid d'Artagnani kaasmaalased selle poolest kuulsad, et nad ennast 27 naljalt heidutada ei lasknud. Tõepoolest, kui õnnestus läbi pääseda massiivsest kandiliste naeltega ülelöödud uksest, satuti otse keset mõõgameeste salka, kes õues ringi kõndisid, vestlesid, kaklesid ja mängisid. Et selles lainete möllus endale teed rajada, selleks tuli olla vähemalt ohvitser, suursugune isand või ilus naine.