Simon Sebag Montefiore ,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ retsensioon
Eraldi tooksin välja ka lõppsõna, milles autor kirjeldab kokkuvõtlikult Katariina elu
pärast vürsti surma. Potjomkini surm jättis Katariina ellu tühja koha, mida viimane ei
suutnud enam kunagi täita. Popovist, kes oli keisrinna sekretär, sai vürsti elav
kehastus, kellel pruukis vaid öelda, et Potjomkin ei oleks üht või teist ettepanekut
heaks kiitnud, ja Katariina keeldus sellele tähelepanu pööramast.
Oma teose esimeses peatükis kirjeldab Simon Sebag Montefiore provintsipoissi, kes
hooples, et suurena peab temast saama riigimees või peapiiskop. Pärast isa surma
1746. aastal kolis perekond Moskvasse, 1750. aastal sõidab Potjomkin Smolenskisse,
et end sõjaväeteenistusse kirja panna. Viis aastat hiljem, 1755. aastal, käis poiss teist
korda ülevaatusel ja ta võeti arvele ratsakaardiväkke. 1757. aastal sai Potjomkin
ülikoolist kuldmedali tänu oma teadmistele kreeka keeles ja teoloogias. Noormees jäi
annaabi.ee 
