Rooma keisririik
imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja.
Provintsid ja nende valisemine
Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid
igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse.
Roomlased ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku,
keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid nii palju kui provintsielanikud seda
omaks võtsid. Seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintsilased meeledi
roomaülemvõimu.
Provintsi valitses asehaldur, tavaliselt endine magistraat. Asehaldur pidi kaitsma
provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma
ülemkohtuniku ül ja koguma makse.
Ida- ja lääneprovintside erinevused
Lääne:(Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) majanduslikult mahajäänud,
linnad olid väiksemad, olid valdavalt põllumajanduslikud, kaubandus ei olnud eriti
aktiivne, ladina kultuur