Leedu ajalugu
ning vähenenud maa pidid nad ise välja ostma ja jäid seetõttu ikka seotuks mõisaga.
Ülestõus sai teoks tänu rahutustele Varssavis ja Vilniuses. Poliitilised pinged kasvasid just
peale talurahvareformi. Reformist julgustatuna tõusid uuesti esile Leedu ja Poola poliitilised
manifestatsioonid. Meeleavaldustel kokkupõrgetes sõjaväega hukkus mitu meeleavaldajat
ning kehtestati piirkonnas sõjaseisukord. Moodustati leedu komitee, mille eesotsas olid
radikaalid. Leedu provintsikomitee eesotsas oli valgevenelane Konstatin Kalinovski, tema
kõrval Antanas Maskevitcius (punane preester). Üritati haarata kaasa ka talurahvast.
Mõõdukama hoiakuga seltskonda hüüti aga valgeteks, kes pigem soovisid aadli õiguste
suurendamist, Vilniuse ülikooli taasavamist, hariduse levikut. Radikaalid punased aga
soovisid mässu ja poola-leedu riigi välja kuulutamist. Varssavis moodustatigi ajutine valitsus
ja kutsuti leedukaid kaasa
annaabi.ee 
