Eesti NL okupatsiooni all 1944-1991
aast Praha kevadega, mil vähenes järsult
lootus ,,süsteemi seestpoolt omade meestega parandada". Pööre kultuuris ja intellektuaalse
opositsiooni maha surumine toimus aeglaselt ja nähtamatult, aga pidevalt. 70-ndate lõpus püüti
taandada rahvuslikke eripärasid, sest need pidid kaduma ,,nõukogude rahva kui kõrgeima ajaloolise
inimühenduse" raames. Järsult tugevnes tsensuur, repetuaar teatritele ja kooridele oli ette määratud.
Sõjakäik Soome TV vastu. Eesti kultuurielu hakkas provintsialiseeruma. Eestlaste loomulik iive
kujunes negatiivseks. 78, aastal võeti vastu määrus vene keele õppimise ja õpetamise
parandamiseks. ,,40 kiri" oli Eesti haritlaste avalik pöördumine, mille ülesandeks oli bürokraatide
tähelepanu juhtumine süvenevatele negatiivsetele protsessidele, sellele kirjale kirjutas alla 40 eesti
haritlast. Hiljem paluti pöördumine tagasi võtta, järgnesid repressioonid. Kiri avaldas aga
ühiskonnale suurt mõju ja võitis rahva seas poolehoiu.
4