Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
Paganlus, ebausk,
väärjumalateenimine , nagu väljendus kiriklik terminoloogia, tegelikult visa kinnipidamine iidsetest
austustväärivatest kommetest, jäi elujõulisena püsima ka pärast Dubberchi ja süvenes veel järgnevate
aastakümnete sõdades.
5 Nõiaprotsessid Eestis 16. sajandist 19. sajandini
Nagu mujalgi Euroopas, oli nõidumine Eestis karistatav keskajast peale. Vana-Liivima
kirikuvõimud ähvardasid Riia provintsiaalsinoidil 1428. a. vastuvõetud statuudis ennustamise,
lausumise ja ,,juudi ebausu" tegelejaid ekskommunikatsiooniga ning ainult piiskop võis nad
surmatunnil pattudest vabastada. Ka maapäevade otsused XVI sajandist keelasid igasuguse
jumalateotamise- nõidumise ja ennustamise- ning nõudsid kohtuvõimudelt sellise ebausu harrastajatele
karistamist.
Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti 1542. aastal
Rakveres ja lõppes viie talupoja põletamisega