Eesti keskaeg
Sant – Sanctus (püha). Seotud kerjusmunlusega. Kihelkonna
vaimulikud ei osanud kohalikku keelt, seetõttu kerjusordudes ka palju kohalikku rahvast. Jutlustamiseks
vajalik keeleoskus. Ladinakeelne jutlus sõnamulin, arusaadav vaid ülikoolides.
Arheoloogid – Eesti erinevad piirkonnad aktsepteerisid ristiusku erineval ajal. Üleminek kristlusele
matustele Põhja- ja Lääne Eestis kiirem (M. Mägi). 1241 lepingud saarlastega, kirjas kristlik nõudmine.
15 saj Riia provintsiaalsinodid ja Valga maapäeva maakorraldus.
1422 Valga maapäeva korraldus – ristimine, järelvalve, paganluse väljajuurimine. Sakramendid.
16. saj algus Saare-Lääne psk sarnased korraldused. Sakramentide eest ei tohi nõuda maksu, et vaene
maarahhvas ei loobuks jne. Rahvale tuleb õpetada 10 käsku, missa ajal põlvitama ja kummardama.
Keelatud salajased abielud, liiakasuvõtmine jne.
Kirikuvisitatsioonid ei olnud korrapärased, huvid põrkusid ka. Ka dokumente vaid 16saj alguse S-L
piiskopkonnast
annaabi.ee 
