Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
kohtusse kaevata. Siiski jäi talupoegade olukord maha kunagisest, Rootsi-aegsest tasemest.
Ulatuslikud talurahvarahutused ehk nn pearaharahutused puhkesid 1784. aastal, kuna
talupojad said asehalduskorrast aru kui mõisakoormistest vabastamisest. Ulatuslikumad
väljaastumised leidsid aset Räpinas (Puuaiasõda) ja Karulas.
Kirikuelu: Kiriku tegevust sätestas 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Kirikut juhtisid
kirikuvalitsused provintsiaalkonsistooriumid Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal ning
linnakonsistooriumid Tallinnas ja Narvas. Liivimaa ülemkonsistooriumile olid allutatud
5
Eesti 18. sajandil
alamkonsistooriumid Tartus ja Pärnus. Piiskopi institutsioon Vene ajal kaotati. Kõrgeimaks
Eestimaa vaimulikuks loeti Tallinna Toomkiriku ülemõpetajat. Liivimaal oli kõrgeim
provintsi vaimulik kindralsuperintendent
annaabi.ee 
