Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma riiete voodri vahele ega lahkunud sellest enam kunagi. Pärgamenditükk avastati pärast Pascali surma . 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile" Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659 haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks.
tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma riiete voodri vahele ega lahkunud sellest enam kunagi. Pärgamenditükk avastati pärast Pascali surma. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile" 1656–1657, avaldati Louis de Montalte'i valenime all, milles kaitses Sorbonne'i jesuiitide rünnakute vastu ketserluse eest Sorbonne'ist minemakihutatud juhtivat jansenisti Antoine Arnauld'd. Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks. Port-Royali kloostri päästis jesuiitide repressioonidest mõneks ajaks nõndanimetatud püha astla ime, mis sündis Pascali õe Gilberte'i tütre Marguerite'iga. Tütarlapse silmanurgas juba kolm aastat
Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma voodiriiete voodri vahele ega lahkunud sellest enam kunagi. Pärgamenditükk avastati pärast Pascali surma. 1.3. Pascali elu lõpuosa 1655. aastast kuni surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile." Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks. Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659. aastal haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. Pascali õde Jacqueline'i sunniti alla kirjutama jansenismi hukkamõistvale formularile, mispeale ta kaks kuud hiljem (4. oktoobril 1661) moraalsetes piinades suri. Õe surm oli
· "De l'ésprit géometrique" ("Geomeetria vaimust") · "Essai pour les coniques" (1640) · "Uued katsed tühjusega" (1647) · "Vedelike tasakaalust" · "Õhumassi raskusest" · "Arutlus armukirgedest" · "Traktaat aritmeetilisest kolmnurgast" · "Traktaat arvude kordadest" · "Kombinatsioonidest" · "Veenmiskunstist" · "Traktaat veerandringi siinusest" · "Lettre escrite à un provincial" (16561657, eesti keeles "Kirjad provintsiaalile...") · "Pensées" (postuumselt 1670, eesti keeles "Mõtted", 1998 ) ,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts" 5 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism Jansenism oli Prantsusmaal ja Hollandis osaks katolismi- ja feodalismivastasest