Nimetu
kriteerium, kuid on suhe valitsevate struktuuridega. Osalemist riigi töös ei ole, siinsed
seisused kahe institutsiooni tööst osa ei võta. Siinne kohalik aadel ei tahtnud ennast
siduda rootsi aadliga. Vahe tehakse sisse 1634 aastal kui rootsis võetakse vastu dokument,
mida on nim valitsemisvormiks ( mõnikord öeldud, et Rootsi I konstitutsioon). aeg kui
eeskostevalitsus , vahe tehakse sisse kuidas on emamaa ja provintside aadel omavahel
seot, dok öeldud ,et provintsiaadlitel puudub rootsi riigi asjadesse sõnaõigus,
( Riigipäevast)osa võisid riigiasjadest võtta vaid need, kelle alaline seisukoht oli rootsis
või soomes. Ei tahetud et seisused osa võtaks samas ei Eestimaa ega hiljem ka Liivimaa
rüütelkond ise ka ei tahtnud osa võtta otsuste vastuvõtmisel ( sest osa pidi võtma
seisustest, milles nad ise alla jäid,samas kui need võisid neile negatiivsed olla).
Rootsis neli seisust. Kui oleks olnud mingit seisuslikku kooskäimist, saaks rääkida vaid
annaabi.ee 
