Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes teistes riikides inimesed tarbivad just Beringi merest pärinevaid kalatooteid. Peale kala, krabide ja muude Beringi mere asukate Beringi mere ümber asetsevad riigid populatsiooni vähenemist mõjutab seda veel globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta
mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale). Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus, ning pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Tõuse ja mõõnu ei tohiks olla, kui on siis väiksed. Rannikualad on küllaltki tasased, natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad. Nagu enne öeldud, siis ümbritseb Beringi merd osake Venemaast ning osake USA-st. Tähtsamateks sadamateks on Providenija (, Venemaal) ning Nome (USA). Kuna Beringi meri on üks suur ökosüsteem, siis üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja mujal tarbitakse Beringi merest pärit kalatooteid. Peale selle on üks suurimaid probleeme ka globaalne kliimasoojenemine. Viimase aastakümne jooksul on temperatuuri rekordeid purustatud ja kohalikud inimesed on