Teda peetakse sageli ka anarhismi isaks Tema anarhistliku teooria tuumaks on proletariaadi diktatuur ja riikluse kõikide vormide eitamine Lapsepõlv ja sõjaväeteenistus: Bakunin pärines vene põlisaadlist 14. a saadeti ta Peterburi sõjakooli ning peale seda teenis ta kuni 1835. a ohvitserina Minskis ja Hrondas Alates 1842. a elas Bakunin Berliinis, Pariisis, Brüsselis ja Sveitsis Pariisis ta tutvus Karl Marxi ja Pierre- Joseph Proudhoniga 1848. a võttis ta osa Slaavi kongressist Prahas, mis lõppes ülestõusuga. Vangipõli: 1849. a Dresdenis vallandunud vastuhakkamisel sattus Bakunin revolutsionääride etteotsa ja nende kujundatud valitsuse liikmeks. Selle eest karistati teda surmanuhtlusegam, mis hiljem asendati eluaegse vanglakaristusega 1875 saadeti ta Siberisse Kuid juba 1860. a ta põgenes sealt Londonisse Tegevus anarhistina: 1864. a võeti Bakunin esimeseks internatsionaali liikmeks Kuid juba 1872
See teos pidi olema suunatud kaasaegsetele noortele. Tolstoid hakati võrdlema Herzeniga. Ekslikult peeti teda ka radikaaliks ja tema mõisas korraldati läbiotsimine. Lõppkokkuvõttes sellest midagi välja ei tulnud. Ta kirjutas sellest ainult katkendi. Ta märkas, et see toon meenutab kaasaegset publitsistikat. Ta ehmus, kuna ta hakkas sarnanema nendega, keda ta vihkas. Nüüd hakkab ta kavandama ,,Sõda ja rahu". 1861. aastal kohtus Tolstoi Brüsselis Proudhoniga, kes oli kirjutanud teose ,,Sõda ja rahu". Selle raamatu esimese osa pealkiri oli ,,Sõja fenomenoloogia". Sõda on selline faktor, mis soodustab inimese kõlbelisuse arengut sõda on selles plaanis positiivne. Ta valib välja ka ajastu, ta liigub ajas tagasi. Ta peatub 1825. aastal. Tekib kavatsus kirjutada kolmest ajastust 1812 Suur Isamaasõda, 1825 dekabristide ülestõus; 1856 dekabristide naasmine Siberist. Sellest plaanist ta loobub
annaabi.ee 
