Euroopa ja Eesti õigusajalugu
reforme. Reformide protsess algas 19 saj. algul ja eeskujuks oli Napoleoni
protseduurikoodeks ( tsiviilkoodeks), kuna seal protsessipooled said kujundada protsessi
oma äranägemise järgi. Kohtunik ainult suunas. See süsteem meeldis liberaalidele. 19
sajandil parimaks tsiviilprotsessi seadusandluseks sai Austria tsiviilprotsess, mis oli eeskujuks
nii Saksa protsessiõigusele, kui ka Taani, Norra ja Rootsi tsiviilprotsessiõigusele. Selle
loojaks oli Franz Klein, kes oli 19 saj suurim protsessualist ning astus välja liberalismi vastu.
Seda iseloomustab kohtuniku tavapärasest tugevam formaalne ja materiaalne protsessi
juhtimine. Siin ei saa pooled pikendada ja edasi lükata. Eriti märkimisväärne on kohtu
kontroll tunnistuste üle. Kohus võib määrata tunnistuse vaid mõlema poole nõusolekul. Klein
tahtis luua kodanikele mõistetavat protsessiõigust, mis oleks aluseks kiirele, odavale ja
kindlale protsessile