Eesti uusaeg
Linnade juhtumine läks erladi linnavalitsuste kätte,
linnavalitsuse valimise aluseks oli varanduslik tsensus (ku palju kinnisvara oli, nii tugev oi
tema hääl valimistel). Hiljem, 1892 võeti vastu ka uus linnaseadus, sellega tugevnes riigi
kontroll linnade juhtumises.
Balti provintsides justiitsvallas algasid suuremad ümberkorraldused 1880. aastate lõpus.
(justiitsreform). See puudutas eelkõige kohtuasutusi, ´korraldati ümber vene eeskujude
järgi. Võeti vastu uued protsessiseadustikud (kriminaal ja tsiviil protsessid). Mis aga balti
provintsidesse ei jõudnud, oli vandekohtunike süsteem.
Balti provintsiaalseadustiku kaks esimest osa pmst muutusid kehtetuks justiitsreformi
käius. Balti Eraseadus aga kehtis edasi suures vallas veel.
Juriidiline haridus ja õigusteadus.
Balti provintsiaalõgusega ei tegelenud ei rootsi ega saksa ülikoolid, niiet kui 18 saj keegi
isik sai kohtunikuks, siis oma vajalikud oskused pidi ta omandama töö käigus. 18. sajandil