"protsessipooled" - 1 õppematerjal

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

Hageja oli kohustatud korraga esitama kõik oma nõuded ja kostja on kohustatud korraga esitama kõik kaitsmise argumendid. See printsiip oli suunatud protsessi lühendamisele, kuid tegelikkuses tõi see kaasa materjali kuhjumise, mida protsessis üldse vaja ei läinud. Lõpuks kujunes Euroopas välja olukord, kus kohtuasjad hakkasid kuhjuma ja menetlemine venima. Oli vaja reforme. Reformide protsess algas 19 saj. algul ja eeskujuks oli Napoleoni protseduurikoodeks ( tsiviilkoodeks), kuna seal protsessipooled said kujundada protsessi oma äranägemise järgi. Kohtunik ainult suunas. See süsteem meeldis liberaalidele. 19 sajandil parimaks tsiviilprotsessi seadusandluseks sai Austria tsiviilprotsess, mis oli eeskujuks nii Saksa protsessiõigusele, kui ka Taani, Norra ja Rootsi tsiviilprotsessiõigusele. Selle loojaks oli Franz Klein, kes oli 19 saj suurim protsessualist ning astus välja liberalismi vastu. Seda iseloomustab kohtuniku tavapärasest tugevam formaalne ja materiaalne protsessi juhtimine