Kui sellised nõuded on lepingus, on see tavaliselt ühe poole lisarisk. Eesmärkide ja nõuete hindamiseks võib kasutada ka laiemat SMART kriteeriumit (Specific, Measurable, Agreed, Realistic and Time bound). 5. Tarkvara elutsükli mudelid ja protsessimudelid mis on erinevus? Ülevaade Tarkvara elutsükli mudelid iseloomustavad esmajoones arendusprotsessi, protsessiraamistikud kõiki protsesse. Seepärast on protsessiraamistikud tihti mahukamad protsessimudelitest ja tarkvara elutsükli mudelitest. Selliste raamistike mahukus tuleneb eelkõige sellest, et nad hõlmavad väga mitmesuguseid protsesse, mitte ainult tarkvara arendust. Näiteid protsessidest: hankimine, tarnimine, ekspluatatsioon, hooldus, konfiguratsiooni haldus, muudatuste haldus jne. Tänapäeval on pakutud mitmeid erinevad tarkvara protsesside raamistikke ja standardeid (nt ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT, ITIL).
või mitme muukeelse originaaliga. Christiane Nordi (1997) jaotus on instrumentaalse ja dokumentaalse tõlke vahel. Dokumentaalse tõlkega dokumenteeritakse ehk kirjeldatakse lähteteksti, instrumentaalsega täidab selle väljaandja mingit oma eesmärki. Nord on põhjendanud instrumentaalse lähenemise eeliseid koguni sellise keelekesksuse kantsi nagu biiblitõlke puhul ja oma tõekspidamisi ka praktilises piiblitõlkes rakendanud (2001). Roger Bell (1991) on esitanud tõlkimise protsessimudelitest kõige põhjalikuma, mis küll sisaldab dekodeerimist ja seejärel kodeerimist läbi kõigi keeletasemete, aga jätab siiski välja tõlkija kui suhtlustaotlust omava suhtleja, taandades ta ikkagi tekstiteisendusmehhanismiks, mis siis et pragmaatikani ulatuva keerukusega mehhanismiks. Sama- suunalisi tulemusi on Bell saanud ka küsitlusest, kus tõlkijad pidasid ebahuvitava teksti kvaliteetset tõlkimist võimatuks (1995: 99). Douglas Robinson (2004), ei esita mudelit ega tõlgete kahetist