dekabristidest tunnistas Pestell protektsionistlike tollide kasutamise vajadust eesmärgiga luua võimalikult soodsad tingimused kodumaise tööstuse kiireks ja edukaks arenguks. Sisekaubanduses pooldas ta kõigi seisuste õigust tegelda selle majandusharuga. Pangandussüsteemi pidas Pestell tarvilikuks niimoodi ümber korraldada, et igas vallas oleks loodud pank, padimaja ja kindlustusseltsid. Pestelli arvates oleks tulnud anda pankadest talupoegadele ja linnakodanlusele protsentideta pikaajalist laenu oma majapidamise sisseseadmiseks. Ta tahtis luua tingimusi, mis oleksid teinud krediidi kättesaadavaks laiadele massidele.
170 cm pikkune tudeng? Prognoosige pikkust jalanumbri alusel. Hiiruut-test: Vt ka PRAKS 7 Kõige pealt tee kahemõõtmeline Pivottable, kus columni tunnuse panen ka value alla. Et saada rea ja veeruprotsente, lisa value alla veel kaks korda sama tunnust ja seejärel parema klõpsuga show values as.. % of column/row. Tabelit mugavamaks saab muuta tõstes Value sakk row alla. Pane paika hüpoteesid: H0: ..ei ole seost. H1: on seos. Siis tee uus Pivottable, ilma protsentideta. Copy selle arvud ning asenda uutega. Seda vt praksi alt. Siis tee test. Chisq.test, kus actual values on algses pivottableis, ja teine on see uus, mis arvutasid. Siis tee JÄRELDUS: Seos auto omamise ja haige olemise vahel ei ole statistiliselt oluline, lisaks tuleb kirjutada rea- ja veeruprotsentide kohta. Dispersioonanalüüs: vt ka PRAKS 8 Kõigepealt sorteeri diskreetse arvtunnuse järgi.tee abitabel eraldamaks erinevate diskreetsete tunnuste vastuseid. Pane kirja hüpoteesid
uuesti nõudma, et Saksamaa maksaks reparatsiooni Teise maailmasõja ajal Kreekale tekitatud kahju eest ja tagastaks ka nn okupatsioonilaenu, mille järgi Kreeka keskpank andis Saksamaale kulda ja rahalisi ressursse. 1938 aasta hindades oli seda 3,5 miljardi dollari jagu, mis praegu on 54 miljardit eurot. Sõjakahju suuruseks 1938 aasta hindades on hinnatud 108 miljardit praegust eurot. Seega kokku 162 miljardit eurot, aga ilma protsentideta. Koos protsentidega sooviks Kreeka kogunisti 600-700 miljardit eurot ehk ligi kaks korda rohkem, kui on praegune umbes 320- miljardine riigivõlg. 1960 aasta kokkuleppe järgi maksis Lääne-Saksamaa Kreekale reparatsiooni 115 miljonit marka, mis on 59 miljonit eurot. See on isegi loogiline, kui Kreeka käib välja vana asja, mis võiks nende võlakoorma kustutada ilma, et nad ise oma rahvast peaks humanitaarkriisi äärele viima. Teisest küljest on see veidi ka absurdne, kaasuse
annaabi.ee 
