valdajad igapäev välja. Iga päev tuleb osa inimesi ja toob oma kulla hoiule ning osa inimesi tuleb kulda välja võtma. Kuid olles piisavalt pikka aega laohoidjana tegutsenud, võib kullasepp suure tõenäosusega ennustada keskmise päevase väljavõtmata kulla koguse. Kullasepa järgmine avastus oli, et ta võib ju olemasoleva kulla kellelegi välja laenata ja teenida nii lisaks kullahoiu teenustasule veel ka protsenditulu väljalaenatud kullalt. Kullasepp võis väljalaenutada kas osa hoiustatud kullast või siis kirjutada välja rohkem veksleid, kui tema juures kulda hoiul oli. Nii saigi teoks esimine pangalaen, millest polnud enam kaugel esimese kommertspanga tekkimine. [2] Kõige kuulsamad pankurid oli perekond Medici, kes valitses mõnda aega Firenzet ja andis laene nii Itaalia kui ka ülejäänud Euroopa printsidele ja kaupmeestele.[1]
Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti või riiulit, kuhu 15.sajandi Itaalia kullassepad asetasid lahterdatuna nende juurde hoiule toodud kulla. Et aga kullassepp andis hoidmist tõendava veksli, avastasid inimesed, et palju mugavam on maksta nendesamade vekslitega, mitte kullaga. Kullassepp märkas, et mitte kogu kulda ei võta vekslite omanikud iga päev välja. Siit avastus olemasoleva kulla võib ju kellelegi välja laenata ja teenida seejuures protsenditulu. Kullassepp muutus lihtsast ,,pakihoidjast" pankuri eelkäijaks kulla hoidmise eest võttis ta teenustasu ja väljalaenamise eest küsis protsenti. Pankade liigid: 1. KESKPANK s.o. pankade pank, mis ei tee tehinguid ettevõtete ja eraisikutega ja keskpanga eesmärgiks pole kasumi teenimine. Tema põhieesmärgiks on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika võib olla : a
annaabi.ee 
