Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti. Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti, ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra. 50-74aastaste meeste töötus on samuti 15 protsenti, kuid erinevus samas vanuses naiste töötusest ulatub 5 protsendipunktini. Kõiki vanusegruppe arvesse võttes on meeste töötuse määr 17 ja naiste oma 12 protsenti. Statistikaameti IV kvartali töötuse koondandmed selguvad veebruaris. Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab Töötukassa registreeris nädala jooksul 2765 uut töötut. Töötute koguarv tõusis 86847 inimeseni. Registreeritud töötute osakaal tõusis pügala võrra 13,2% tasemele. Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem
põllumajandussektoris töötajate arv väiksemaks kui 10000 inimest. Kõige suurema osa tööjõust moodustas igal vaadeldaval aastal peretööjõud. 2007.aastaks oli ka peretööjõu osakaal vähenenud. Kui 2001.aastal moodustas see veel peaagu 80% kogu tööjõust, siis 2007.aastaks oli vastav näitaja langenud ca kümnendiku(joonis 4). Vastupidine muutus toimus alaliste töötajatega. Töötajate üldarv küll vähenes, kuid protsentuaalne osakaal tõusis, jõudes 2007.aastaks juba 20. protsendipunktini. 7 Tööjõu kasutust saab võrrelda veel ka ajutiste töötajate arvu muutusega. Kuigi ka nende arv oli 2007.aastaks ligi poole võrra vähenenud, jäi ajutiste töötajate osatähtsus ligikaudu samaks, moodustades iga aasta kaheksa kuni üheksa protsenti kogu tööjõust. Sama tendents leidis aset ka tööaja muutuses, mis kokkuvõttes oli 2007.aastaks