veeloomadele ja –putukatele. (5) Zooplankton on veekogude toiduahelas peamine ühenduslüli mikroskoopiliste vetikate ja selgroogsete, aga ka muude suuremate loomade vahel. (4) Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit. Protozooplankterid on primitiivsed, üherakulised loomad, elunditena talitlevad neil raku organellid. Nad toituvad bakteritest, väikesemõõtmelisest fütoplanktonist ja detriidist ehk surnud orgaanilisest ainest. Protozooplanktoni hulka kuuluvad ripsloomad ja juurjalgsed. Metazooplankterite hulka kuuluvad vesikirbulised, aerjalgsed, keriloomad ja ka suuremad loomad, näiteks kammloomad, hüdraloomad ja karikloomad. (2) Zooplankton. (7) 4.Bakterioplankton Bakterioplankton on süstemaatiliselt ja fülogeneetiliselt väga erinevate mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende
Võrtsjärve zooplankton sööb vetikaproduktsioonist 12%, millest kaladeni jõuab 3% , Peipsi zooplankton tarbib vetikaproduktsioonist 50% ning kaladeni jõuab sellest 6%. Sellest järeldub, et Võrtsjärves on vetikate poolt fotosünteesil fikseeritud päikeseenergia transformeerimine kalatoodangusse vähetõhus ning zooplankton vilets energia transformaator. Kui keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised on metazooplanktoni tähtsaimad rühmad, siis protozooplanktoni tähtsamad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgsed. Kuna suur osa vetikatest ei ole veeloomadele elusana toiduks tarvitatavad ja nende elu lõppeb nn vanadussurmaga. Surnuid vetikaid lagundavad ja lahustavad bakterid, kes on aga peamiseks toiduks protozooplankteritele. Nemad siis muudavad lahustunud orgaanilisse ainesse akumuleerunud energia taas kättesaadavaks toitumisahela järgmistele lülidele. -10-
annaabi.ee 
