Algloomad e. protistid
Merede ja ookeanide fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses
süsinikdioksiidi, mille sisaldusest atmosfääris sõltub oluliselt Maa temperatuur.
Seetõttu võib fütoplankton olla oluline kliima stabiliseerija ja mõjutaja. Veel toimivad
nad veepuhastajatena. Sobiva temperatuuri, valgustuse ja toitainete rikkuse korral
toimub vetikate kasvupuhang ehk veeõitseng.
Algloomad
Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse protozooloogiaks.
Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega, enamasti elavad
temperatuuril 4-30, kui on leitud ka kuumaveeallikatest ning jäisest mereveest.
Vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele ning teistele
äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite,
kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid
algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad