Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
dualismi. Terminit ,,iraani usund" kasutan siinkohal koondnimetusena, kuivõrd see on aja
jooksul läbi teinud mitmeid küllaltki olulisi muutusi ning pole kunagi olnud oma olemuselt
homogeenne nähtus. Võib eristada varajast arengujärku, usundit peale Zoroastrit (Zarathustra)
ehk zoroastrismi (mazdaismi) ning eraldi nähtusena zurvanismi.
Ka allikad, mis iraani usundist informatsiooni annavad, ei ole kaugeltki ühesed.
Protousundi (varase usundi) poolt esitatud kosmogooniline areng näib olevat toimunud
järgmiselt: Mitteolemisest ehk Ühest ehk Viimsest Reaalsusest (sarnaneb juba eespool
vaadeldud taole või Jungi Pleraomale), kerkis esile Olemine ehk Kosmos (Spihr), mis sai
piiritletud, lõpliku Aja kehaks. (Ehk siis - aeg saab eksisteerida vaid mateeria ehk Olemise
korral). Spihr kujutab endast ka algainet, millest tekkis kõik järgnev. (ZAEHNER 1972:266)
Algainest tekkisid neli elementi ehk ,,aste üks"