Suur rahvaste ränne
Alates 600
asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas
paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad.
Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt:
Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks).
Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid).
Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased).
Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda
moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik
ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud
germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest
caesar' ist.
Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks
annaabi.ee 
