Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
IV Hea ja kuri
4.1. Psühholoogiline lähenemine Kolmainsusele.
Põhiliselt ning otseselt tegeleb Jung hea ja kurja teemaga kolmes kohas: esiteks, teoses ,,Vastus
Iiobile" (sealt tulenevat Jahve ,,arengu" kontseptsiooni juba vaatlesime), loengusarjast välja
arenenud käsitluses ,,Psühholoogiline lähenemine Kolmainule" ning Jungi kirjavahetuses
katoliku preestri Victor White`ga.
Kolmainsuse teemalises teoses kordab Jung juba mitmel pool mujal ilmunud käsitlust: Algses
,,protoseisundis" on Jumalas ehk Jahves hea ja kuri kvaliteetidena eristamatud. Peale pikka
,,arengut", mille hulka kuulub ka ,,kainestav kokkupõrge" lõpuni ustava ja lojaalse sulase
Iiobiga, soovib Jahve endas latentsena peituva Kurja ,,käsile võtta" ja sellest distantseeruda.
Järgnevalt omandavad piirjooned kaks kvalitatiivselt erinevat ,,hüpostaasi". Tekib erisus, mida
Jung võrdleb Ahura Mazdas tekkinud kahtleva mõtte ehk tema ,,tumeda" pojaga, kes eristub
,,heledast" pojast.