ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma protoplanetaarse välimuse säilitanud tänapäevani .Päikesesüsteemi teke on osa tähe enda tekkimisest.
gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. 13. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa, Marss ja arvatavasti ka Phaeton. (esialgsest protoplaneedist jäi alles vaid sajandik) 14. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, nad on oma protoplanetaarse välimuse säilitanud tänapäevani. 15. Kuu ja Maa vaheline kaugus on 384 000 km. 16. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsioonilinekülgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. 17
annaabi.ee 
