· mida rohkem on laeng delokaliseeritud, seda stabiilsem on osake · lahkuv ruhm mojutab Sn2 reaktsiooni · mida stabiilsem on lahkuva ruhmaga lahkuv osake, seda kergemini toimub Sn2 reaktsioon · polaarsed molekulid delokaliseerivad laengut ja stabiliseerivad osakest · lahusti omju Sn2 reaktsioonile (lahustiga saab soojust juurde anda) polaarsed lahustid soodustab sideme katkemist, stabiliseerib lahkuvat ruhma, nukleofiili omadus eriti ei muutu protoonsed: metanool, etanool, vesi; norgendab oluliselt nukleofiili vesiniksidemete tottu aprotsoonsed: DMSO (dimetuulsulfoksiid), HMTA, DMF (N,N- dimetuulformamiid), THF (tetrahudrofuraan), AcCn (atsetonitriil) · Sn2 reaktsioonis on lahustiks polaarne aprotoonne lahusti · Sn1 reaktsiooni mõjutavad tegurid: substraadi struktuur · karbkatioon on seda stabiilsem, mida enam tal on alfa C-H sidemeid. Sb1 reaktsioon toimub
delokaliseeritud, seda stabiilsem ta on ja seda parem lahkuv rühm ta on. Soodustab karbkatiooni teket Sn1-s ja lahkub kergemini nukleofiili Sn2-s. Lahusti mõju reaktsioonidele: o Sn2 toimub kiiremini polaarsetes aprotoonsetes lahustites, kuna need ei solvateeru ei nukleofiili ega elektrofiiliga, samas soodustavad laengute eraldumist o Sn1 toimub kiiremini lahustites, mis stabiliseerivad karbkatiooni: polaarsed aprotoonsed lahustid ja protoonsed lahustid o Erinevus seisnebki protoonsete lahustite efektis Sn2 takistavad, Sn1 soodustavad. Elimineerimisreaktsioonid: eemaldatakse molekulist mingid funktsionaalsed rühmad ja molekuli küllastamatus suureneb. o E2 reaktsioon toimub aluse toimel, ilma vaheühendeid moodustamata, sõltub kahe aine kontsentratsioonist. Toimumiseks on vaja tugeva aluse juuresolekut(mis ei ole nukleofiil)
Ka = Kc [H2O] = [H3O+] [OH–] / [H2O] Vee molaarne kontsentratsioon on 55,5 M, seega vee Ka = 1,8 10 –16 . Üldjuhul happe HA jaoks vesilahuses kirjutame Ka = [H3O+] [A–] / [HA], kus A– on happega HA konjugeeritud alus. Ka nimetatakse ka happelisuse konstandiks (pea meeles, et vee kontsentratsioon lahjendatud lahuseis on ca püsiv ja ei lähe võrrandi). Kahe- ja polüprotoonsed happed dissotsieeruvad astmeliselt ja astmete tasakaalukonstandid varieeruvad laiades piirides. Lahuse pH väärtus väljendab hüdrooniumioonide kontsentratsiooni lahuses, matemaatiliselt pH = - log[H3O+] . Analoogselt väljendatakse hapete tugevust pKa väärtustega, pKa = – log K a , seega vee pKa võrdub 15,7. Lahused pH väärtustega alla 7 on happelised, üle 7 on aluselised, lahused pH väärtusega 7 on neutraalsd
annaabi.ee 
