"protonotari" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» «See takistab viimaks kuningannal septembris Pariisi tulla,» arvas teine eit. «Äri läheb juba niikuinii halvasti.» «Mina arvan,» hüüdis Jehanne-de-la-Tarme, «et Pariisi elanikel oleks parem, kui see väike nõiajõmpsikas selle sõime asemel haohunniku otsa visataks.» «Suure lõõmava haohunniku otsa,» lisas eit. «Oleks tõesti targem,» ütles Mistricolle. Juba mõnda aega kuulas üks noor preester nunnade targutusi ja protonotari arvamusi pealt. Ta nägu oli range, otsaesine lai, pilk sügav. Ta tõrjus vaikselt rahva kahele poole, vaatas uurivalt «väikese nõiajõmpsika» 7 7 otsa ja sirutas käe tema kohale. Oli ka viimane aeg, sest kõigi vagade naiste suud jooksid juba vett «suure lõõmava haohunniku» järele. «Mina võtan lapse endale,» ütles preester. Ta tõstis jõmpsika sutaanihõlma ja viis minema. Sealolijad vaatasid talle kohkunult järele. Vähe hiljem oli ta kadunud Punase värava taha,