V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kuna ta veetlev väike tütar Fleur-de-Lys de Gondelau-rier, kes üleni sametisse ja siidi oli
ehitud, oma kena väikese näpuga veeris sõime külge kinnitatud pealkirja; «Leidlapsed».
«Arvasin ikka,» ütles daam jälkusega ümber pöördudes, «et siia ainult lapsi pannakse.»
Ta pööras selja, viskas kaussi ühe hõbefloriini *, mis vaskrahade sekka kolksatas. Vaesed
nunnad Etienne-Haudry kloostrist tegid tahtmatult suured silmad.
Hetk hiljem läks sealt mööda kuninga protonotar, auväärt ja õpetatud Robert Mistricolle,
ühel pool kaenlas suur palveraamat, teisel pool käevangus naine (sündinud Guillemette-la-
Mairesse), nõnda siis mõlemal pool juht, üks vaimulik, teine ilmalik.
«Leidlaps!» ütles ta, kui oli sõime vaadanud. «Küllap vist Flegetoni * jõe kaldalt leitud!»
«Tal on ainult üks silm,» tähendas proua Guillemette. «Teise silma peal on tal
soolatüügas.»