Puittaimede ehitus ja talitlus
puud jäävad tulest kahjustamata. Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi
(sekundaarse meristeemkoe) rakud.
2. Koorele järgneb niineosa e floeem. Selle kaudu liiguvad fotosünteesil moodustunud
orgaanilised ained lehtedest ja okastest puittaime teistesse osadesse (laskuv vool), põhiliselt
juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri
pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad
protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud
rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel
vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab
tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust.
3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev
ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede
annaabi.ee 
