Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
Leiti, et
see on ajajärk, kus hilisemal soome-ugri ajal on kõige sarnasem arheoloogiline kultuur.
Järgmine kultuur oli Nöör-Keraamika kultuur, mis oli oma olemuselt teist tüüpi
kultuur. Seda seostati uue rahvastiku tulekuga. On küllalt levinud arvamus, et tegu oli indo-
eurooplastega, kes segunesid varasemate rahvastega. Jääb küsimus, miks oli see võimalik, et
võõrad ühes kohas assimileerusid, teistes kohtades aga ei jäänud peale.
Protolaponoidne tüüp tuleneb laplastelt ja saamidelt, kolju oli sarnane Valma mehe
omadega (?), nende seas on levinud see algeline inimene.
Tänapäeva eestlase ja lätlase antropoloogiline tüüp on väga sarnane. Eestis säilis vana
keel ja võeti rahvas üle, Lätis, Leedus vastupidi.
Kui jää hakkas lõplikult taanduma siis kahe keele esindajate rahvas oli koondunud
kahele-kolmele lõunapoolsele alale, kust nad jää sulades hakkaksid jälle edasi liikuma. Kaks