Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
Kaitsja heitis ette, et
uurimisasutus ega prokuratuur ei ole isegi üritanud kuriteokoosseisu subjektiivse tunnuse (tahtluse) olemasolu tõendada ning
tahtlusele ei ole viidet ka süüdistuses. Prokuratuur vaidles apellatsioonile vastu, leides, et vaidlustades tahtluse olemasolu,
taotleb kaitsja ringkonnakohtult sisuliselt tõendite hindamist. Kokkuleppemenetluses see aga võimalik ei ole ja nii on kaitsja
väljunud apellatsiooniõiguse piiridest. Liiatigi on kohtuistungi protokollistki näha, et süüdistatav ja prokurör jäid kohtuistungil
sõlmitud kokkuleppe juurde ja olid mõlemad sellega nõus.
Kellel on õigus ja mis on ringkonnakohtu võimalused selles olukorras?
Kas kirjeldatud tegu on kuritegu? Kui ei olnud tahtlust, siis ei saa olla kuritegu ja saab kaevata edasi ringkonnakohtusse.
Maakohus oleks pidanud asja prokuratuurile tagasi saatma.
Ka subjektiive külg peab olemas olema. Kui tegu ei ole kvalifitseeritav kuriteokirjelduse alla, siis ei tohi kohus kokkulepet