Nõukogude Liit 1945-1991
aastate keskpaigaks kogu võimutäiuse enda kätte koondanud
Breznev, kes valitsemisel tugines vanadest sõpradest ja tuttavatest koosnevale ,,meeskonnale".
Edutamise tingimus ei olnud kompetentsus ega võimekus vaid isiklik lojaalsus ja ustavus.
1970. aastate keskel hakkas Breznevi tervislik seisund kiiresti halvenema, mistõttu tema tegelik
osalemine riigiasjade juhtimisel muutus minimaalseks. Ta võis päevas kõige enam paar tundi
töötada, tal oli tõsiseid raskusi lihtsamate protokollireeglite täitmisega, rääkimata tõsiste
probleemide mõistmisest. Breznevi süvenevas nõtruses võis tollal ka ise veenduda, kui vaadata
tema nn. programmilisi teleesinemisi.
Säärases olukorras koondus riigielu tegelik juhtimine Breznevi lähikondlaste kätte. Riigi arengus
jätkus allakäik ühiskonnaelu kõikides sfäärides ning ka välispoliitikas: pingelõdvendusprotsess oli
asendunud ,,teise külma sõjaga". Täpsemalt öeldes ei olnud tegemist enam stagnatsiooniga,