Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ajakirjanduse kiire industrialiseerumine. Suurenes kapitali mõju, ajaleht muutus
kaubaks. Ajalehed kajastasid samas ajakirjanduse üle peetud kohtuotsuseid ja
kommenteerisid ajakirjanduse õigusi ja kohustusi ühiskonna ees. Seda ajajärku
iseloomustas tabavalt Vaba Maa toimetaja Eduard Laaman, kes väitis, et Eesti
ajakirjandus nagu Eesti riikki põeb liiga kiire kasvamise haigust, mistõttu eesti
lehtedes puudub täpsus ja objektiivsus, liiga palju on erapoolikust, protokollilisust ja
kuivust. Laaman kinnitas, et ajakirjaniku-poliitiku asemel tuleb Eestiski kutseline
ajakirjanik. (Vaba Maa 22.2.1930).
Kutselise ajakirjaniku töö nõudis maailmasõdade vahelises Eestis uusi
professionaalseid oskusi. Sageli olid ajakirjanduse vastu algatatud kohtuprotsessid
tingitud lihtsalt ebaprofessionaalsusest, mitte ajakirjandusvabaduse piiride
küsimustest.
... ja ideoloogia muutub
Kutse-eetika
Kutse-eetika probleemid kerkisid esile seda enam, mida keerulisemaks muutusid
annaabi.ee 
