Mats Traat
dramaatilise tegevuse areeniks troostitu teoorjuslik külaühiskond Lõuna-
Eestis möödunud sajandi keskpaiku. Intensiivne ja detailideski täpne
sisseelamine möödanikku, ajastu üldtausta põhjalik tundmine ja vahetu
autorisuhe on taganud ajaloolise tunnetuse väljapaistvalt kõrge taseme.
Laitmatu ainevaldamine ja loominguline sihiteadlikkus võimaldasid
autoril loobuda nii dokumentaalsete allikate sissetoomisest kui ka
ajaloolise tausta protokollilisest edastamisest.
Vastandina “Türgi ubade” rõõmsale ja koomilisele alatoonile on “Puud
olid, puud olid…” oma põhitonaalsuselt sünge ja lohutu, elule
allajäämine on selles raamatus valdav, inimeste alatus ja alandatus on
otse masendavad. Ent samas on see oma lüürilis-müütilise esitusviisiga
ning elu väärtustava filosoofiaga ka väga poeetiline teos, sest põhjalikult
on Traat sünteesinud just hell-tundlikku hingemaastikku. Seda on ta
annaabi.ee 
