sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on protogermaani gulþ ("yellow/green"). 2 Kulla aatomiehitus Elektronkihtide arv: 6 Esimesel kihil: 2 Teisel kihil: 8 Kolmandal kihil: 18 Neljandal kihil: 32 Viiendal kihil: 18 Viimasel kihil: 1 Kulla aatomimass on 196,967 ja järjenumber on 79. Kullal on 79 prootonit, 79
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil
annaabi.ee 
