Kreeka poliitiline ajalugu
sootuks hilisematelt antiikautoritelt. Arheoloogilise leiumaterjali tagasihoidlikkus aga
maalib pildi toonasest Kreekast kui üsna hõredalt asustatud ja lihtsakoelise
ühiskonnakorraldusega maast. Kui Mükeene perioodil oli Kreeka lossid oma
materiaalselt kultuurilt täiesti võrreldavad Süüria ja Palestiina keskustega, siis nüüd oli
vahe tohutu. Peamise leiumaterjali toonasest Kreekast moodustab abstraktses
geomeetrilises stiilis maalitud keraamika (milles eristatakse varasemat protogeomeetrilist
ja hilisemat geomeetrilist stiili), mis on andnud alust nimetada ajajärku arheoloogilises
mõttes ka geomeetriliseks perioodiks. Samas hakati Kreekas, nagu mujalgi Vahemere
idaosas, 11. sajandist alates üha enam kasutama rauda. Otsustavat mõju ühiskonna
arengule raua kasutuselevõtul esialgu ilmselt polnud.
Kogu languse juures pole aga alust arvata, et kultuuriline järjepidevus Mükeene
perioodiga oleks täielikult katkenud. Olgugi et erinevad murdegrupid olid teatud määral