jääaega. See hõlmas nii Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Lääne-Venemaad. Arvati, et Kunda kultuuri esindajad polnud soomeugrilased nad olid esimesed hõimud, kes Euroopas elasid ehk protoeurooplased. Paul Ariste leidis isegi mõningaid sellised sõnu eesti keeles, millel on sarnasusi mõnede indoeuroopa sõnadele, kuid mis pole tüüpilised indoeuroopa sõnad, seega ta pakkus välja, et sellised põhimõisted võisid kõlada ka protoeurooplaste suudes ja hiljem on need sõnad siis laenatud. Need on üsnagi olulised mõiste näiteks: meri, mägi, oja, mets jt. Kahtlemata on nad tähtsad ja olulised, eriti neile kes elavad loodused. Lisaks sellele leidis ta ka kalade seas: haug, siig, koha ja veel: eile, häbi, must. Tänapäeva keeleteadlased sellist vaimustust ei jaga ja pole nõus, et need olid protoeurooplaste keelest tulenevad sõnad. Tol ajal arvati, et Kundalased on siia jõudnud lõuna poole
druidai. Vana-iiri keeles drui, mitmuses druid. Plinius vanem arvas, et see tuleb kreekakeelsest sõnast drus e tamm. Tamm oli püha puu. Strabon nimetas Väike-Aasia galaatide pühapaika drunemeton'it, seda on sageli tõlgitud kui ,,püha tammik". Caesar väidab, et druiidide õpetus disciplina on Briti päritolu. Teine seisukoht on, et aluseks on dru- (tugevdav eesliide) ja wid (,,palju teadma"). Varasemas keltide uskumuses on võimalik, et nad võtsid üle protoeurooplaste usu. On arutletud, kas druiidide seisus on pärinenud protoeuroopa tsivilisatsioonist, ehk võtsid keldid selle neilt üle. Selle kohta on vähe informatsiooni. Pausaniaselt pärineb informatsioon (kirjeldab 3. saj keltide rändeid Balkani poolsaarel, 278 eKr hävitati Delfi pühamu) keldi sõjameestest, kes ei toonud kaasa preestreid ega ennustajaid (augureid). Druiidide seisuse ea kohta on keeruline järeldusi teha. Hiljem, kui
annaabi.ee 
