Meister ja Margarita
lausunud sõnad "Kurat mind võtku!" ja kadudes siis, jättes endast maha tööka ja asjaliku
ülikonna. Kuna neljapäevaõhtuse etenduse tulusid ei õnnestunud seal ära anda, pidi õnnetu
raamatupidaja minema Vaganka põiktänava filiaali, kus kogu ametkond oli justkui
massihüpnoosi all, lauldes täiesti suvaliste intervallide tagant tuntuid koorilaule. Nüüdseks
juba üsnagi mitte ootamatult oli selleks hetkeks, kui raamatupidaja raha üle andma hakkas,
tema protfelis olevad rublad asendunud erinevate välisriikide rahaga.
Kuigi teoses jõutakse selleni alles teise osa alguses, siis ajalises järjestuses samaaegselt
raamatupidaja seiklustele, tuleb tegevustikku sisse Margarita, kes veedab oma
hommikupooliku lugedes jäänukeid Meistri romaanist ja meenutades aegu koos autoriga. Ta
otsustab võtta ette jalutuskäigu. Samal ajal kui naine on tunnistajaks Berliozi
annaabi.ee 
