Filosoofia materjale
näha niisuguste tundmuste ja mõtete allegooriat, mida teisiti raske oleks väljendada. Võimatus
kõike hinges pakitsevat sõnas väljendada viis romantikud romantilise iroonia juurde.
Ironiseeritakse valminud kunstiteose üle, see ei sisalda ju pooltki seda, mida tahetakse
avaldada. Samuti oli romantikuil idee, et inimese mina peab võima ennast juhtida enda soovi
kohaselt. Samuti pidavat olema võimalik oma füüsilist olemust muuta. Nende proteusloomus
avaldus võimes alatasa üle tõusta niihästi oma mõtteist kui tundmustest. Kui inimene suudab
enese üle valitseda, iga silmapilk endale sellest aru anda ning ennast vastupidisesse tundmuste
ja mõteteringi asetada, siis on see kõik veelgi võimalikum kunstniku juures: ta võib kergesti
oma loomisprotsessist üle tõusta, oma kunstitööga mängida nagu kogu eluga. Iroonia avaldub
selles, et inimese omaenese loomu piiratusest kõrgemale tõuseb. Sel juhul võib armastus