Valgud ja nende ainevahetus organismis
Nad
täidavad organismis mitmesuguseid rolle, nagu: ehtuslikku-, regulatoorset-,
transpordi-, kaitserolli jt. Puhtalt valgud moodustavad kogu kehamassist 20%.
Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub
nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja
asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid
saada toiduga.
Valgud jagatakse kahte suurde rühma:proteiinid ehk lihtvalgud ja protetiidid ehk
liitvalgud.
Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Proteiinid ehk lihtvalgud
jagunevad;protamiinid, histoonid, prpolamiinid, gluteliinid, albumiinid, globuliinid ja
skleroproteiinid.
Proteiidid ehk liitvalgud. Tähsamad liitvalgud on nukleoproteiidid, kromoproteiidid,
glükoproteiidid, lipoproteiidid jt. Liitvalke iseloomustab suur bioloogiline aktiivsus,
4