Hea kiirus ja halb aeglus.Või vastupidi?
aegluse maailma sisenemist, aegluse avastamist.
Aegluse avastamine on muidugi väga hästi ja poeetiliselt valitud fraas ning Kaus osutab sellega kvalitatiivselt
teistsuguse valiku võimalikkusele. Ja see on väga hea, et ta seda teeb, sest tõesti kui kiirus on vaid miski, mis
elab meie peades, on vaid vaimne seisund, siis järelikult on ka teistsugune vaimne seisund võimalik.
Ometi võib nähtusele läheneda veelgi protestivamalt. Nimelt näib Jan Kausi mõte aegluse avastamisest tõestavat
veenvalt, et meie kõik ka kirjanikud, kes peaksid ometi teadma, kui kaua võib ühe sõna paberile panemine aega
võtta võrreldes ajaga, millega see läbi loetakse oleme kapituleerunud kiirusekultuse ees ning kui tahame selle
vastu midagi ette võtta, siis teeme seda ometi etteantud raamistiku sees.
Me lähtumegi sellest, et elame kiiruse maailmas, ega mõtle sellele, et kiirus eksisteerib eelkõige meie enda
peades