Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
Jürgen Rooste (TNT) Sonetid (1999), Veri valla (2000), Lameda taeva all (2002), Rõõm
Ühest kollasest päevast (2003), Ilusaks inimeseks (2005), Tavaline eesti idioot (2008), 21.
sajandi armastusluule (2008). Kõik parafraasid Marie Underi tekstidest.
Märksõnad. Erinevate lüüriliste minade olemasolu. Kaks väga selgelt erinevat positsiooni:
lüüriline armastaja vs ühiskonnakriitik. Armastuse kontseptsiooni moodustavad headus,
ausus, solidaarsus, kultuursus. Protestilauliku pool käsitleb Eesti elu kitsaskohti (ameerika
massikultuuri domineerimine, kriminaalsus, seksuaalne frustratsioon, rumalus). Jürgen
Rooste maailm seostub melanhoolsuse, kurbuse, ängistuse, frustratsiooniga. Rooste
ütlemisviis on jõuline, isegi pidurdamatu. Üsna pikkade tekstimassiividena esitatud. Tema
puhul on toonitatud jazzi mõjusid inspiratsiooni keskne roll. Oma luulet esitab väga
efektselt. Tugevad kokkupuutepunktid 50ndate biitliikumisega, kus luulet ette loeti ja
annaabi.ee 
